Mõnikord juhtub elus nii – asjad kuhjuvad. Töö, mis kunagi oli väga lahe ja pakkus rõõmu, tundub iga päevaga järjest mõttetum. Tööülesannete virn kuhjub, sest kui kõik on nõme ja tähtsusetu, siis ei viitsi ja ei taha enam nendega tegeleda. Varasemalt kaasamõtlevast, oma arvamust avaldavast ja panustavast töötajast saab siis koosolekutel vaikija ja parimal juhul kaasanoogutaja. Motivatsioonist ja töörõõmust ei ole siis mõtet rääkida, sest seda lihtsalt enam ei ole. Tööst on saanud kohustus, sest arved tahavad maksmist ja millegi eest on vaja süüa osta.

Usun, sa oled mõelnud, mis on sinu motivatsiooniallikas. Mis sind käivitab? Mis innustab sind hommikuti voodist üles tõusma? Mis paneb tegevusse sukelduma nii, et ununeb aeg ja kõik muu sinu ümber? Juhul, kui sa seda endalt küsinud ei ole, siis miks mitte teha seda nüüd ja praegu.

Elus on ikka vastandeid – on plussid-miinused, tugevused-nõrkused. Ja on äärmused – on must ja valge ning selle vahel, olenevalt inimese maailmapildist, mitmed teised varjundid. Mõtle enda peale – kui lai sinu spekter täna on? Kirjeldan sulle mõnda äärmust ning saad endasse vaadata ja tunnetada, kuhu poole sina pigem kaldud. Või siis kui laias vahemikus sul mugav toimetada on.

1. Hoolitse oma professionaalse kuvandi eest. Kõik sinu tegevused ja väljaütlemised jätavad jälje – mida sa jagad ja millest kirjutad internetis, kuidas sa räägid oma tööandjast sõprade ringis, kuidas suhtud oma töökaaslastesse, keda kohvinurgas kirud. Sa esindad alati oma tööandjat ja mis kõige olulisem, iseennast. Mõtle, millise kuvandi loob sinust see, mida endast välja kiirgad.